Kestvuslepingud ei ole ainult mõne ettevõtte privileeg – RMK-l on ligikaudu 100 kestvuslepingut, lepingu klientide hulka kuulub enamik Eesti puidutöötlejatest, rõhutab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juht Henrik Välja.
“Seepärast tuleb RMK kestvuslepingute vajalikkust analüüsides vaadata ka laiemat sotsiaalmajanduslikku mõju. Kestvuslepingud on andnud sektorile hädavajalikku kindlustunnet tooraine kättesaadavuse ja stabiilse hinna osas, võimaldades teha investeeringuid, alles hoida ja luua töökohti maapiirkondades ning väärindada kodumaist puitu, mis muidu oleks suure tõenäosusega läinud Eestist välja. RMK on sektori vaatest kõige kindlam ja stabiilsem tooraine tarnija ning aidanud Eesti ühel kõige olulisemal eksportival tööstussektoril ellu jääda,” ütles ta.
Välja sõnul taandub see suures pildis küsimusele, kas me tahame Eestis näha tootvat ja eksportivat tööstust või mitte. Palju räägitakse vajadusest luua tingimusi uute tööstusettevõtete Eestisse meelitamiseks, kuid vähem olulised ei ole ka riigi poolsed meetmed olemasolevate ettevõtete arengu soodustamiseks.
“Lisaks ei saa Eestit vaadata kuidagi omaette saarekesena – sarnased kestvuslepingud sarnasel hinnatasemel on kasutusel ka meie naaberriikides,” lausus ta.
Pikaaegne leping on tavapärane meede, mida kasutab nii ostja kui ka müüja oma positsiooni turvamiseks ja kindlustamiseks, et ettenähtavus ja kindlus oleks suurem – sellest saavad kasu mõlemad pooled. Võtame võrdluseks kasvõi elektrituru, ka seal müüakse osa pikaajaliste lepingutega, et oleks rahavoogude ennustatavus. Mingi osa jäetakse nn spot turule, kus hinna ennustatavust ei ole. Mida konservatiivsem on müüja, seda suurem on pikaajaliste lepingute osakaal. RMK kui riigivara haldaja ei peaks kindlasti võtma liiga suuri riske, vaid olemagi konservatiivse suuna hoidja.
Välja lisas, et ei ole ka tõestust väitele, nagu oleks kestvuslepingute tõttu RMK kahju saanud. Ei saa kuidagi olla kindel, et ilma kestvuslepinguteta – müües kogu riigimetsast saadud puidu oksjonitel – oleks hind sama, mis täna oksjonitel kujuneb. Hetkel on oksjonil müügis ca viiendik RMK pakutavast puidust ning seda kasutatakse eeskätt tootmises puudu oleva toorme saamiseks, seetõttu võib seal olla ka suurem konkurents ja kujuneda kõrgem hind. Enampakkumisel on konkurentide ring laiem, sest seal osalevad ka välisriikide puiduettevõtted – kui me viiks kogu RMK puidu oksjonile, ei saaks tagada, et puitu väärindataks võimalikult suures mahus Eestis, nagu näeb ette ka valitsuse poliitika.
