Pressiteade
Eesti suurim metsa- ja puidutööstuste katusorganisatsioon on lootusrikas, et valitsuse otsus määrata kindel majandusmetsade ja kaitsealade osakaal, vastavalt 70/30, aitab sektoril taas jalule tõusta.
„Kuigi varasema eksporditulu ja lisandväärtuse tasemele taastumine on tänases nõrgas majanduskeskkonnas ja keerulises geopoliitilises õhustikus keeruline annab plaan siiski kauaoodatud tulevikukindlust kogu sektorile,“ ütleb liidu tegevjuht Henrik Välja. „Selgus tooraine kättesaadavuse kohta võimaldab ettevõtetel planeerida, investeerida, olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised ja kõige selle abil säilitada metsandusega seotud töökohti ja hüve ühiskonnale.“
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) hinnangul on tugev looduskaitse ja toimiv töötlev tööstus kaks nähtust, mis ei peaks teineteisele vastanduma. Vastupidi, arenenud ja tugevates riikides suudavad need valdkonnad koostöös edukalt toimida. Ka Eestis on see võimalik, kui otsused on tasakaalustatud, teaduspõhised ja sektoritega läbi räägitud.
Rahvusvahelisel turul edukalt konkureerimiseks on vajalik tegevuskindlus, mis võimaldab investeerida parimatesse tehnoloogiatesse. Kindlustunne tooraine kättesaadavuse osas on selle oluline tahk, mille loomisel on riigil võtmeroll.
Tuleb mõista ja arvestada metsa- ja puidutööstuse osakaalu riigikaitses. “Riigikaitse, mida peame õigusega prioriteediks, vajab tugevat majanduslikku alust. Meie sektori maksupanus ja panus kohalikesse eelarvetesse on osa sellest võimest,“ ütleb Välja. Ta toob näite lõunanaaber Lätist, kus ühe katteallikana kaitsekulude suurendamiseks kaalutakse raiemahu tõstmist riigimetsades ning mille tulemusena võib riigieelarvesse lisanduda 100 miljonit eurot aastas.
Liidu kinnitusel jätkatakse metsade vastutustundliku ja kestliku majandamisega, mis arvestab nii looduse kui ka inimeste vajadustega. Aktiivse metsade majandamise ja kiire uuendamisega saame panustada ka kliimaeesmärkide saavutamisse, suurendades süsiniku sidumist meie metsades ja pakkudes kvaliteetset materjali puidust kestvustoodete tootmiseks. “Arusaadavalt ei tohi kõrvale jääda ka looduskeskkond ning seda kindlasti keegi teha ei kavatse,” ütleb EMPLi metsanduse ja kliimapoliitika valdkonna juht Hardo Becker ning lisab: “Oleme praegu Euroopas looduse kaitsmise mõistes esirinnas. Kaitstavate metsade osakaal on Eestis viimastel kümnenditel pidevalt kasvanud, viimase kahe kümnendi jooksul on kaitse alla läinud ligi 10 000 hektarit metsa aastas. Majandusmetsade ja kaitsealuste metsade täpsustatud osakaal seda kindlasti ei muuda.”
EMPLi arvamus ühtib kõigi nendega, kes leiavad, et looduskaitses peame vaatama numbritest kaugemale ning arvestama ka maa- ja metsaomanikega. “Numbrid ei ole looduse kaitsmisel sugugi mitte põhinäitajad, loodusel on kaitsest kasu vaid siis, kui too on kvaliteetne, mitte kvantiteetne. Üksteisega arvestamine, analüüsid ja järjepidev seire aitavad looduskaitse kvaliteedi viia senisest veelgi kõrgemale tasemele, jättes ruumi ka majandusele ja heaoluks” ütleb Välja.
Lisainfo:
Henrik Välja
EMPLi tegevjuht
henrik.valja@empl.ee
+372 526 1014
Kadri Kauksi
Akkadian
EMPLi kommunikatsioonipartner
kadri.kauksi@akkadian.eu
+372 5623 8831
